Lehed

20090902

I read the news today, oh boy...

Liigub ringi meem, mis tahab 15 raamatut, mis esimesena pähe tulevad ja mis mõjutanud on. Selle meemiga on väike ikaldus, kuna kõige pessimistlikuma arvutuse kohaselt olen ma oma elus lugenud keskmiselt ühe raamatu kuus ja lugemispäeviku pidamine on alati erakordselt totra tegevusena tundunud (3. klass - "Mismõttes - kirjuta kolmest raamatust, mis sa suve jooksul lugesid ? Ma lugesin viimase nädala jooksul vähemalt kolm raamatut läbi..."), seega mõtlesin ja mõtlesin ja valisin välja umbes sarnase valiku, aga mitte päris esimesena pähetulnute hulgast. Mul on tunne, et ma olen kunagi midagi taolist juba teinud - või üritanud teha - aga miks mitte siis uuesti...

Niisiis - 15 raamatut, mis mind (võibolla) kõige enam mõjutanud on (suvalises järjekorras).
  1. John Irving - The World According to Garp
    Selle raamatuga on naljakas lugu... Kõigepealt nägin ära filmi, mingist Soome kanalist, niimoodi, et pealkirja ei teadnudki. Siis, mõned aastad hiljem, gümnaasiumis oli kohustuslik valida üks inglisekeelne raamat, see läbi lugeda ja kokkuvõte teha. Kuna ulme, mida ma parajasti mõlemas keeles lugesin, ei olnud väga soositud, läksin kooli raamatukokku ja valisin tundmatute raamatute hulgast sellise, mille pealkiri piisavalt jabur tundus. Suurepärane valik, nagu selgus. Nüüd ilutseb raamaturiiulis ka eestikeelne tõlge ja ootab kolmandat lugemisringi.
  2. Nikolai Baturin - Karu süda
    Selle teose lugemisega viivitasin mõningase aja, kuigi olin selle kohta saanud positiivse kommentaari oma isalt, ja tema arvamust üldiselt võib usaldada. Raamat üllatas ja hämmastas - kõige puhtam maagiline realism, kui selline asi üldse olemas saab olla.
  3. Robert Graves - I, Claudius
    Siinkohal pean kerge häbiga tunnistama, et enne, kui Päevalehe sarja välja andma hakati, ei olnud ma sellest teosest kuulnudki... Ja kätte võtsin ka põhimõtteliselt seepärast, et Feuchtwangeri Josephuse-triloogia oli huvitavana meelde jäänud ning antud raamat rääkivat samas ajastust. Lugesin seda, ise parajasti haiglavoodis vedeledes... Ja kui see läbi sai (ja see hetk saabus väga pea), uurisin asja ja lasin ka järje tuua. Aitas meelde tuletada asjaolu, et ükski sündmus ei toimu iseenesest ja ühtegi otsust ei saa teha ilma, et see mõjutaks asjaolusid, millest veel aimugi ei ole, ja seda, et vabadusel on hind.
  4. Julian Semjonov - Семнадцать мгновений весны
    Siin on tegemist ühe lapsepõlveraamatuga - Põneviku-sarjas välja antud Semjonovi "Major Vihur/17 kevadist hetke" duubelraamat tekitas tõsise ja pikaajalise huvi spioonikirjanduse ja -filminduse (ja hiljem ka žanri dekonstruktsioonide) vastu.
  5. I.Ilf, J.Petrov - Двенадцать стульев
    "12 tooli" oli üks esimestest raamatutest, mis ma omale ülikooliajal antikvariaadist ostsin - ja see on jäänud regulaarse ülelugemise nimekirja tugevale positsioonile. Huumor, millele vastu saada on praktiliselt võimatu... Ning kuigi teos oli sihitud ajastu probleemide pihta, on teravus säilinud praeguseni. Ja kuipalju on tehtud N.-maakonnalinna nalju...
  6. Clifford D. Simak - The Goblin Reservation
    Lugu, mis asub fantaasia- ja ulmekirjanduse piiril, on neist kaasa röövinud mõlemad ja rüüpab nüüd lõbusa jutu saatl õlut. Tõsistest asjadest ei pea alati mittelõbusalt rääkima - ja enamasti ei tohikski...
  7. Douglas Adams - The Hitchhikers Guide To The Galaxy
    ...mis toob meid "Pöidlaküüdi teejuhi" juurde - siin ei räägita enam lihtsalt tõsistest asjadest lõbusalt, siin võetakse meie silme all maailm tükkideks ja pannakse kokku niimoodi, et absurdilegi on kaks-kolm vinti peale keeratud. Kui ma õigesti mäletan, siis pean ma siinkohal avaldama tänu kod. Paabule, kes selle raamatu mulle kunagi sõnadega "Näh, loe, hea asi." kätte surus. Aitäh, on küll hea asi. Lisaks lugemisnaudingule õpetas maailma absurdsust tajuma ja selle üle naerma.
  8. Stanisław Lem - Powrót z gwiazd (Tagasitulek tähtede juurest)
    Kui sellel Mirabilia-sarjas väljaantud sinisel raamatukesel oleks lugemisloendur küljes, näitaks see kindlasti numbrit, mis teise kümnesse jääb. Üks arvustaja on Ulmekirjanduse Baasis kirjeldanud, kuidas selle raamatu varajane lugemine tema käitumist on mõjutanud ning keegi teine on kommenteerinud, kuidas see "rikkus ära" mitme põlvkonna noorte ulmehuviliste poiste suhtumise vastassoosse. Edasisi kommentaare ilmselt vaja ei ole.
  9. Lilled Algernonile
    Eesti kontekstis see raamat vist kommentaare ei vaja ?
  10. Neil Gaiman - American Gods
    Kaasaegse müüdiloome lugemik, kui mitte aabits. Raamat, mis on "süüdi" huvis selle vastu, miks on inimene endale jumala loonud.
  11. J.R.R. Tolkien - The Hobbit
    Kui selle raamatu kaanel oleks samuti lugemisloendur, teeks see pika puuga Lemile ära. Salakaval lasteraamatuks maskeerunud "gateway drug" ulme- ja fantaasiakirjanduse juurde ja sealt igale poole edasi. Kui tahate, et teie lastest saaksid mõtlemisvõimetud lumehelbekesed ja sealt edasi ontlikud töösipelgad, siis hoolitsege, et selline raamat neile kätte ei satuks.
  12. Kurt Vonnegut, Jr. - Breakfast of Champions
    Jällegi üks teos, mille keegi sõpradest mulle ette andis, siinkohal tervitaksin inimest, kes mõnikord esineb aliase cdg taga. Raamat kutsus esile kontrollimatuid naerupahvakuid, nentimisi "ei ole olemas" ja vähemalt senini kestma jäänud huvi napaka huumori vastu.
  13. Ernest Hemingway - The Sun Also Rises
    Minimalism loeb.
  14. Alan Moore - The Watchmen
    Teos, mis muutis arvamust koomiksist, kui "madalamast žanrist", mis muutis "superkangelased" reaalsemaks ja surus mällu vana küsimuse - "who watches the watchmen ?"
  15. Harri Lehiste - Valitud kaebused
    Ülalolevat nimekirja vaadates võibolla kummaline valik, kuid huumorimeele arengu jaoks kohustluslik teos - kod.Tsäbovõitra elliptilised kaebused või Männikese pseudoilutsev ümbernurgaütlemine seisis kättesaamatus kõrguses kuni Mart Juure sulest pärit Ringo Starri "mälestuste" ja Memedova "artikliteni".

Auväärsed äranimetamised:
  • Roger Zelazny - The Nine Princes of Amber ja kogu ülejäänud sari
    Räpased võimumängud, napakas kuid maalähedane huumor ja kõik suurepäraselt kirja pandud. Ühe tegelase nime kasutasin mitu aega aliasena, kuna tema filosoofia tundus sobivat...
  • Terry Pratchett - The Colour of Magic ja kogu ülejäänud sari
    Narratiivium ja triksterid. Kes teab sarja, ei vaja ilmselt kommentaari ?
  • George R.R. Martin & Co - Wild Cards ja kogu ülejäänud sari
    Üks juttudest oli nii võimsalt kirjutatud, et võttis olemise õõnsaks. Üks tegelastest oli olemuselt piisavalt sarnane, et - jällegi - tema nime aliasena kasutada. Rohkem polegi midagi vaja vist ?

3 kommentaari:

eluonselline ütles ...

Võlukunsti värv on esimene raamat .. see on vundament. Kõik mis sinna peale tuleb, on pealisehitus. Samas, Ilma Surmata ja ilma minu auväärse isikuta ( naer saalis) poleks see sari essugi väärt.. Kakslillest ei tahaks ma sugugi rohkem lugeda..
Aga sina oled süüdi, et ma seitset6eist kevadsist hetke plaadid JÄLLE välja otsisin :P

Ray D. Noper ütles ...

"Üht sekundit ära tühiseks iial pea..."

Kettamaailmast... Lihtsalt, see sari on mõjutanud kõige täiega, ei tahtnud nagu tegelikult ühtegi esile tuua - sellest ka see "ja kogu ülejäänud sari" seal lõpus :)
Muide, Kakslill ju käib täitsa läbi sarjast uuesti, "Huvitav aeg" oli vist eestikeelse raamatu pealkiri...
Mulle isiklikult meeldivad kõikvõimalikud Vetinari raamatud rohkem :)

Delorez ütles ...

valusa nimekirja oled lajatanud.. paratamatult jääb mulje, et sul on raamatute osas hea maitse. sedalaadi hea maitse, mis baseerub sisul, mitte püüdlusel sisust aru saada ja headusehinnangul selle järgi, kuipalju arusaamiseks pingutama pidi.. mõtleva inimese hea maitse. kusjuures, üht sellest nummerdatud nimekirjast ma pole lugenud. võib juhtuda, et ei loe ka, kui just ette ei jää ja aega üle pole..





zince