Lehed

20090407

Though nothing shows, yes, someone knows (I wish that someone was me)

Inimesed käituvad taas ja ikka oma mustrite järgi. Ennustusvõistluste korraldamine on teema, kuid ma jätan vahele ennustamise "millal" - aeg on selle jaoks liiga hägune mõiste.

Kui sa tahad igavesti elada, siis peadki aega loominguliselt suhtuma. Kõrvalmõjuks on muidugi see, et inimesed tormavad kogu aeg mööda, tulevad ja lähevad, mõnest jääb mälestus, mõnest ehk nali meelde, mõni ehk jätab jäljegi...

Aga vähemalt on kevad, mis tekitab tohutu soovi käterätt, raamat ja suupill (note to self: osta uus suupill, vana ei tööta enam) seljakotti pakkida ja üks väike hääletustripp mööda Eestit teha. Peab vaatama, peab mõtlema.

Teistes uudistes: üks huvitav sort inimesi on need, kelle jaoks on täiesti normaalne vaielda, millist värvi kargud on parimad, ja minu argumendi peale, et kargud vaid abivahendid on, oluline on see, kuidas sa nendega kõnnid, mind haletseva pilguga vaatavad. Mõni võtab põõsast oksa ja saab sellega suurepäraselt hakkama, mõni võtab futuristliku tehnokargu ja hüppab ikkagi ühel jalal ringi, kark järgi tilpnemas, mõni võtab graveeritud, kunstipärase ja ergonoomilise kargu ja lonkab sellega ikka jala rohkem puruks. Ja kui mõni kark on sulle sügavalt negatiivse mulje jätnud siis tuleks rohkem mõelda, et äkki kasutasid sa seda valesti, mitte hiljem draamatseda seepärast - või on see juba sügavalt su enda probleem.

Ahjaa, Keldrikass võtku neid romantikuid.

Soundtrack: Procol Harum - Quite Rightly So (loomulikult)

1 kommentaar:

ninataga ütles ...

Nädal aega olen plaaninud su blogis tuhnida..
Jõudsin selleni ometi kord...
Kõik muu oli arusaadav aga miks Reform?