Lehed

20090301

"Did I ever tell you I been struck by lightning seven times?"

(Eelmine, täiesti sisutu postitus, mis oli mõeldud ühe veidra lugemisrütmiga püsikülalise kallal norimiseks, sai 100+ külastust... Selle postitusega üritan ma midagi ka mõistlikku väljendada ja tõenäoliselt jääb külastuste arv sinna 30 alla... Võta nüüd kinni.)

On väga hea, et uus kapsa-banaanikaste Ubik on jõudnud Eestisse ! Lisa seda igale toidule ja su elu saab uue maitse ! Mitte kunagi varem pole su kokakunsti niimoodi imetletud ! Vältige pikemaajalist kasutamist !

Hiljutises postituses mainit film meenus taas... Kas ma mainisin, et tegemist on suurepärase filmiga ? Põhiteemale lisaks palju kõrvalteemasid, mis ei ole sugugi halvema ideega...

Näiteks vanamees, kes oma pika elu jooksul on 7 (seitse) korda välgutabamuse saanud. Muldvanana, vanadekodus oma viimaseid aastaid mööda saates ta meenutab neid aegajalt... Ja kuidas ta seda kokku võtab ?
"Blinded in one eye; can't hardly hear. I get twitches and shakes out of nowhere; always losing my line of thought. But you know what? God keeps reminding me I'm lucky to be alive."

Ta sai välguga pihta seitse (7) korda ja ta pidas ennast õnnelikuks - sest ta elas edasi. Olgu siin jumal mängus või mitte, aga see on see suhtumine, mida kohtab kahjuks liiga harva.
Inimestega juhtub igasugu asju, vahel head ja vahel halba, mõni sündmus on selline, mis lööb korraga jalad alt, mõni võtab pikema aja ja lömastab korralikult... Kõige hullem, mida siis teha võib, on sellesse sündmusse kinni jääda, lasta sel edasist elu dikteerida, muuta kogu ülejäänud elu satelliidiks selle ümber. Selle asemel, et kehitada õlgu, muiata ja edasi minna, jäädakse istuma ja mossitama, või veel hullem - kaeblema ja hädaldama, mis kõik untsu läks ja mis seetõttu edasi saamata jääb.

Elu on liiga lühike selle jaoks, et seda mossitamisele raisata.

Siia sobib võrdluseks ka see bridžianaloog - mõnikord on sul hea jaotus, mõnikord halb, ära tuleb see mängida nagunii ja kui sa alati annad oma parima võid ka halva jaotuse korral hea tulemuse saavutada. Kui sa alati annad oma parima, ei saa sult keegi enamat nõuda, sest see lihtsalt ei ole võimalik...
Kui aga halva jaotuse korral jonnima hakata ja kaardid lauda visata, võid küll seekord saavutada kaartide ümbertegemise, aga hiljem võid avastada, et keegi sinuga enam mängida ei taha...

P.S. ma ei luba, et ma selle filmi teemal veelkorra ei kirjuta kunagi... Võibolla näiteks siis, kui juhtub seda taas üle vaatama näiteks.

5 kommentaari:

Morgie ütles ...

tupsunupsu! kolime oma nutmaajamiseteemaga nirti blogist kuskile üle, siia või... kuskile mujale

Morgie ütles ...

a kuna ma ei tea, kaua ma arvutis istuda saan, ütlen hästi ruttu ära ka:
madussi komm kujutas endast suuremas osas tänitamist, seega ausalt öelda piiride ületamist ja rünnakut. lubamatut käitumist, olgem ausad. nirti võinuks selle kommendi südamerahus maha kustutada. avalik, siis avalik, aga see blogi kuulub talle endale.

aga - nutmisest kui niisugusest rääkimine on emotsiooni näitamine ja usaldus.

las inimene nutab.

et maduss oma emotsiooni nirti süüks ajab, on jabur, aga et tal see emotsioon üldse on, see ei ole paha.
-----------
põhimõtteliselt madussi nutmise kallal ilkudes pole sa temast sugugi parem. teed täpselt sama mis tema ise nirtiga teeb. keelad kurbust. okei, territoorium justkui õigustaks seda...

aga ma tahaks siinkohal teada, miks just see nutmise teema sind nii saba peale ajas? vaata, ükski teine kommentija ei hakanud just selle kallal sagima. sina ainult. mis sul nutmise vastu on, põmst? möhh, hopp?

Ray D. Noper ütles ...

Aga ma ei ilkunudki nutmise kallal, ma ilkusin suhtumise kallal "ma olen suurem ja targem ja sinu Y tekitas mul emotsiooni X seega ma tean paremini kui sina, mida sa tunned". Sittagi.

Need on inimesed, kes arvavad, et kui nemad on kunagi palju kannatanud, siis annab see neile hetkel mingeid lisaõigusi teiste inimeste elude üle otsustada. Sittagi. Ma olen sellistega palju kokku puutunud ja - ilmselt arhetüübi viga - ainus, mida nendega teha saab, on neid piisavalt ärritada, et nad kas minema läheks või vihast "õhku lendaks". Mõni hakkab ärritamise peale nutma, kuid mida saan mina selle vastu ette võtta ? Iga inimene, kes otsustab teiste elude kohta oma arvamust agressiivselt välja hõigata on agressor ja võiks olla vähemasti valmistunud selleks, et talle vastu hakatakse... Kui ei ole, ei ole ta sittagi kannatanud, hoopis hellitatud on ta.

Lisaks - ma ei pretendeerigi parem olemisele, ma olen õppinud aktsepteerima, et tegelikult oleme me kõik täpselt ühesugused... Seda lõbusam on muidugi norida nende kallal, kes pretendeerivad, ise samas oma potentsiaalset paremust sellega täielikult nullides :)

Aga üldse, selle nutmise teemal - esialgu oli see pigem inside-joke Nirtile lugejate võrdluse teemal, s.o. mul on ca 8-10 püsilugejat, keda ma IP põhjal juba ära tunnen ja mingit põnevat diskussiooni siin blogis üldiselt ei näe... Vahel harva eksib mõni õrnatundeline ära, keda ma olen pahandanud ja kes tuleb siis mulle mingit möga ajama, aga neidki ei õnnestu nutma ajada enamasti :)

Morgie ütles ...

Okkoo.

Delorez ütles ...

Lisaks oma kaks senti arutelusse. Mulje, mis kõlama jääb, on see, et tühikargajate, selliste tegelaste, kes põhjendamatult targutama tulevad, oma idiotismi avaldamisega vales kohas ja valel hetkel kellelegi kahju teevad, nende nutmaajamine ei ole üldse halb. Kui inimene ütleb, enne kui mõtleb, ja oma sõnade eest vastutust ei võta, siis ilmselt ei ole ta mõtlemise kunstis üldse eriti kodus. Sellise nutma ajamine on tegelikult lausa heategu, sest nutmiseni jõudmiseks peab tema pähe mingilgi määral kohale jõudma mingi häiriv mõte, millele ta ise pole(ks) mõelnud. Ehk siis Ray üritus inimesi nutma ajada kätkeb endas suurt maailmaparanduslikku algatust, kitsarinnaliste inimeste mõttemaailma laiendamist ja silmaringi avardamist;)