Lehed

20080222

Kapist välja

Kunagi, kui ma olin veel väikene mees,
olin haiglas, Rakvere haiglas, kopsupõletikuga
(hiljem leiti veel põskkoopapõletik ka, vist,
aga torkima õnneks ei hakatud...),
ja lastepalati kõrvalvoodis oli poiss,
kes rääkis sellest, kui nutikas laps ta oli,
kui nimetas õhukaablites aegajalt olevaid silmuseid
(ülesandega kaabli paisumist-kokkutõmbumist tasakaalustada)
kaabli pardakompuutriteks.
Arvestades, mis aasta siis oli,
ja kui kaua oli siinkandis pardakompuutritega autosid olnud,
ja kui vana ta siis ise oli,
ei olnud ta ilmselt sugugi mitte tark laps
vaid pigem veidi aeglasevõitu varateismeline.
Aga mitte temast ei tahtnud ma täna rääkida.

Inimesel on ka omamoodi pardakompuuter,
mis reguleerib
vere veesisaldust,
hemoglobiini,
vererõhku,
kaltsiumit-fosforit,
naatriumi-kaaliumi tasakaalu,
glükoosi,
veremürkide puhastamist,
happe-aluse tasakaalu.
Põhimõtteliselt.
Õnneks on neid kompuutreid kaks.
Piisavalt, et kui neist veerand töötab,
siis veab organism ikkagi kuidagi välja.

Pikk jutt lühikeseks,
aasta tagasi,
veebruarikuu kahekümne kolmandal päeval,
kahetuhandeseitsmendal aastal,
leiti mu neerud mittekõlbulikud olevat.
Ei filtreeri mürke.
Ei tooda hemoglobiini tarbeks vajalikku hormooni
(EPO, seesama, mida dopinguks kasutatakse...).
Ei hoia vererõhku kontrolli all
(kõrgeim mõõdetud ülemine rõhk 225...).
Krooniline neerupuudulikkus,
ühesõnaga.
Või seesamunegi, kahe.

Nii ma siis olengi -
ootan kõnet,
haiglast,
teatega, et keegi, kusagil
on jälle surma saanud
ja et tema neer on sobiv varuosadeks
ja parajasti kõige sobivam
just minu näitajatega.

Ootan kõnet,
puhastan verd teistel meetoditel.
Iga öö, mitu tundi.
Lisavooliku kaudu,
mis läbi kõhukelme viidud.
Aurupunk, nagu öeldud.
Süstin hormooni,
mille eest suusatajaid liistule tõmmatakse.
Ja hommikusöögiks söön peotäie tablette.

Miks ma sellest räägin ?
Tont seda teab.
Vast seepärast, et
need vähesed lugejad,
kes mul on,
teaksid, kellega tegu.
Ja et nad ei unustaks,
elu on täpselt nii pikk või lühike,
kui pikaks või lühikeseks me ta vaatame.