Lehed

20070504

Mõtteid demokraatiast, sõdur-vabastajast ja usklikest.

Demokraatia on üks kehvemaid valitsusvorme, aga seejuures kahjuks siiski ainuke, millega enamus nõus on.

Nendele, kes kaklevad väljendiga "sõdur-vabastaja" tuletaks meelde, et tegelikult on Venemaa ajalookäsitlusel isegi väike tõde sees. On küll täiesti korrektne väita, et Punaarmee ei vallutanud Tallinnat sakslaste käest, kuid samas - täiesti aus olles - ei olnud Wermacht just päris Eesti sõjaväe pärast siit ära läinud... Korrektsem termin oleks ehk "sõdur-hirmutaja" ?

Kas usk mõtete otsesest mõjust ümbritsevale maailmale läheb usuvabaduse alla ? Miks ei võiks kristalliusklikud olla sama viisakad nagu mormoonid ? (Mormoonide viisakusest: ma aegajalt suhtlen nendega tänaval, olen andnud neile nii oma telefoninumbri kui ka meiliaadressi, kordagi pole ühendust võtnud, võibolla olen nad ära hirmutanud... aga vähemasti suhtlevad nad viisakalt erinevalt Jehoovatunnistajatest, krišnaiitidest või Äripäeva müügiesindajatest.)

2 kommentaari:

mr.Costello ütles ...

Sõjas toimuvad ka sellised operatsioonid nagu taganemised. Sest pole mõistlik iga kohta meeleheitlikult kaitsta vaid mõttekas on kaitse organiseerida sobivates kohtades. Siiski ei muuda see asja olemust: Tallinn vabastati sakslastest täpselt samamoodi nagu vabastati Narva. Ja parafraseerides akadeemik Lotmani üht hiljutist kirjutist - igaüks võib vastavalt oma tõekspidamistele mu eelmistele lausetele paar komplekti jutumärke lisada.

Ray D. Noper ütles ...

Seda minagi räägin ju - kuid taganemine ei toimunud mitte Eesti armee tõttu... Küsimus muidugi on selles, et kas tegemist oli vabastamisega - või lihtsalt järjekordse vallutusega vastaspoole käest... Tagasi anda seda linna ju ei tahetud.